Lillekunsti maailmasIga lillekimp on dialoog looduse ja käsitöö vahel. Pojengi, lootose ja lehtede kimp koondab selle dialoogi igaveseks luuletuseks. Selle petliku vormi all peitub tuhandeid aastaid teineteisest sõltuvate lillede ja lehtede sümbiootiline filosoofia, mis jutustab vaikselt elu ja looduse tasakaalu lugu aja möödudes.
Pojengi kroonlehed on üksteise peal kihilised, just nagu aadli daami seeliku äär. Iga joon peegeldab looduse õrnust, muutudes järk-järgult servast pehmest roosast keskele õrnaks kollaseks, justkui kannaks see ikka veel hommikust kastet, särades valguses sooja läikega. Seevastu Lu Lian on hoopis teistsugune. Selle kroonlehed on peenikesed ja laiali laotatud, nagu haldja varbad vees, õhku õitstes puhtust, mis on tolmuvaba. Nagu õrna tuuleiili jäljed, on keskel olevad kollased tolmukad kobaras nagu pisikesed jaanimardikad, valgustades kogu lillekimbu elujõudu.
Lehekimpude lehed on mitmesuguse kujuga. Mõned on palmilaiused, nende sooned on selgelt nähtavad, justkui näeks päikesekiire trajektoori läbi lehtede voolamas. Mõned on mõõgakujulised, peente sakiliste servadega, kiirgades visa elujõudu. Need lehed kas laiuvad õite all, pakkudes neile õrna rohelist varjundit. Või on need kroonlehtede vahele põimitud, ei ole õitele liiga lähedal ega liiga kaugel, varjutades põhifookust ega täites piisavalt tühimikke, pannes kogu õiekobara paistma täidlase ja kihilisena.
Tõeline ilu ei ole isoleeritud eksistents, vaid sära, mis puhkeb õide vastastikuses sõltuvuses ja vastastikuses saavutuses. Pikas ajajões on nad ühiselt loonud igavese oodi sümbioosile.
Postituse aeg: 08.07.2025