See kunstlik varsnisu, ehkki vaid artefakt, on see looduse võlu peaaegu täiuslik taasesitus. Kolmeharulised oksad, nagu aastate sademed, koondavad endas lõikusrõõmu ja lootuse seemneid. Iga nisutera on täidlane ja läikiv, justkui kingitus Maaemalt, ja inimesed tahavad seda õrnalt puudutada ja looduse temperatuuri tunda.
Selle värvus pole erk, kuid sellel on vaikne ilu. Hele kuldkollane toon päikese käes tundub eriti soe, justkui oleks päike õrnalt murendatud ja puistatud sellele nisuoksale. Kui tuuleke puhub, kiigub see õrnalt, justkui sosistades, jutustades kasvu ja lõikuse lugu.
See on nii lihtne üheainsa nisuoksa simulatsioon, aga see on toonud minusse lõputuid unistusi ja liigutanud. See pole mitte ainult omamoodi kaunistus, vaid ka omamoodi vaimne toit. Kui ma olen väsinud, võib see alati tuua mulle rahu ja lohutust, laseb mul leida tükikese omaenda puhast maad selles lärmakas maailmas.
Selle kaunistamiseks pole vaja lillelisi sõnu ega väljendamiseks keerulisi vorme. Vaid ühestainsast nisuoksast piisab, et tunda oma südame põhjast tulevat soojust ja ilu. Võib-olla on see lihtsuse jõud. Lihtsus on tagasipöördumine ilu juurde, tagasipöördumine tõelise suhtumise juurde. Keerulises maailmas vajame just sellist lihtsust, et pesta hingetolm maha, leida algne puhtus ja ilu.
Tihtilugu ihkame neid kauneid ja keerulisi asju, aga ignoreerime enda ümber olevat lihtsat ja ilusat olemust. Tegelikult peitub tõeline õnn sageli just nendes pealtnäha tavalistes asjades. Niikaua kui me paneme oma südame tundma ja kogema, võime leida elust lõpmatu ilu.
Postituse aeg: 02.04.2024